Transiidiärimeeste Endel Siffi ja Anatoli Kanajevi ligi 10 miljoni eurone tüli lõppes ka teises kohtuastmes Kanajevi kaotusega. Hageja rollis oli selles vaidluses Kanajev ja kostja rollis Siff.
- Transiidiärimeeste Endel Siffi ja Anatoli Kanajevi ligi 10 miljoni eurone tüli lõppes ka teises kohtuastmes Kanajevi kaotusega. Foto: Indrek Susi
„Ringkonnakohus kordas veel kord selgesõnaliselt üle, et hagejad ei tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, st kostjate väidetavaid tegusid ega hagejatel väidetava kahju tekkimist, kuigi selle tõendamise kohustus oli hagejatel,“ märkisid Siffi esindanud Advokaadibüroo Supremia vandeadvokaadid Karoliina Kõrgesaar ja Tarvo Lindma. „Vastupidi – ringkonnakohus leidis, et kuigi meil ei ole kohustust tõendada oma vastuväiteid kahju mittetekitamise kohta, oleme seda siiski omalt poolt teinud ja ka meie esitatud tõendid üksnes kinnitavad täiendavalt, et hagejate väited ja nõuded on kõik alusetud.“
Kanajev ei ole otsusega rahul
"Me ei saa ringkonnakohtu otsusega kuidagi nõustuda. Otsuse edasikaebamise otsustame koos klientidega," lausus Kanajevi ja tema partnerite esindaja Advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Rauno Ligi. Ta lisas, et ringkonnakohtu otsuse puhul oli üllatav see, et otsuses puudus sisuline analüüs. "Samuti oleme seisukohal, et kohus on mitmeid õiguslikke küsimusi ebaõigesti ja puudulikult käsitlenud," märkis Ligi. "Igal juhul esinevad alused ringkonnakohtu otsuse vaidlustamiseks ning meie hinnangul on siin mitmeid äärmiselt olulisi õiguslikke aspekte, mis riigikohtule võiks huvi pakkuda, et anda laiemaid juhiseid õiguspraktika kujundamiseks."
Ligi lisas, et juhul kui selline ringkonnakohtu otsus peaks jõustuma, siis paraku soodustab see ainult nn variisikute ja tankistide kasutamist äriühingutest varade väljaviimisel ning tugevdab selliste skeemitajate vastutamatuse tunnet. "Siiralt loodame ja usume, et riigikohus ei lase sellisel praktikal tekkida," märkis Ligi.
Kanajev ja tema äripartnerid süüdistasid
Siffi selles, et ta omandas varjatult 50% N-Terminal Grupi kontserni kuulunud ASi Milstrand aktsiatest. Hagi esitati kohtusse 2013. aastal ning selles nõuti Endel Siffilt ja tema firmalt kokku üle 9 miljoni euro väidetava kahju hüvitamist.
Ringkonnakohus otsustas eile, et maakohtu otsus oli õige ja seaduslik. Ringkonnakohus lükkas tagasi kõik Kanajevi ja teiste hagejate apellatsioonkaebuses esitatud väited ning leidis, et kõik Siffi seisukohad ja maakohtu järeldused olid õiged.
Tänavu aprillis jäeti Harju maakohtu otsusega täies ulatuses rahuldamata Anatoli Kanajevi ja tema äripartnerite Vladimir Osavolyuki ja Igor Lepetukhini firmade hagi Endel Siffi ja tema firma OÜ Primos vastu. Hagejatelt mõisteti kostjate kasuks välja kõik kostjate kohtukulud. Maakohus lükkas ümber eranditult kõik mahukad hagejate väited ja etteheited ning leidis, et ükski hagejate etteheide ei ole tõendatud. Samas nõustus Harju maakohus kõigi kostjate vastuväidetega. Kohus leidis, et ükski hagejate esitatud tõend ei tõenda hagejate väiteid, samuti, et kõik ülekuulatud tunnistajad kinnitasid kostjate vastuväiteid. Samuti leidis maakohus, et isegi kui kas või osa hagejate faktiväidetest oleks vastanud tõele, ei oleks ka olnud õiguslikku võimalust hagi esitatud kujul rahuldamiseks.
Seaduse kohaselt saab ringkonnakohtu otsusele esitada veel ka riigikohtusse kassatsioonkaebuse, kuid seadus seab siin selged piirangud. „Riigikohus ei kogu, uuri ega hinda tõendeid ega tuvasta ise faktilisi asjaolusid. Riigikohus kontrollib üksnes seda, kas seadust on õigesti kohaldatud, ja seda lähtudes maa- ja ringkonnakohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest,“ selgitas Lindma. „Kuna maa- ja ringkonnakohus on selles asjas juba selgesõnaliselt ja ümberlükkamatult tuvastanud, et hagejate faktiväited Siffi ja tema firma tegevuse kohta ei vasta tõele, siis saab riigikohus asja läbi vaadates lähtuda ainult nendest faktilistest järeldustest ning kontrollida üksnes seda, kas seadust on õigesti kohaldatud nendest asjaoludest lähtudes.“
Lindma lisas, et kui maa- ja ringkonnakohus on leidnud, et etteheidetud tegusid ei ole toimunud, ja kui hagejate nõude aluseks on need samad etteheidetud teod, siis on üsna raske ette kujutada, kuidas saaks riigikohus jõuda järeldusele, et kuigi kostjad etteheidetud tegusid ei teinud, peavad nad siiski maksma hagejatele hüvitist.
N-Terminal Grupi omanikud
54,13% Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid, endine Endel Siffi osalus
16,67% Kantauro OÜ, omanik Anatoli Kanajevi
11,31% Mirale Grupp OÜ, juht ja osanik Aleksander Denisoff
11,93% Vatchem Eesti OÜ, omanik Küprosel registreeritud Vatchem Cyprus Limited, juht Vladimir Osavolyuk
Allikas: äriregister
Seitse aastat vindunud tüli
2008. aastal puhkes tüli äripartnerite Endel Siffi ja Anatoli Kanajevi vahel. Pärast seda, kui Siffi ja väikeaktsionäride vahel tekkisid erimeelsused, müüs Siff 2009. aastal oma aktsiad vene investorile TSE Assets. Viimane aga taganes lepingust, kuna väikeaktsionäridel tekkis konflikt ka uue aktsionäriga. Väikeaktsionärid algatasid TSE Assetsi vastu kriminaalasja, mis tänaseks on küll lõpetatud. Seetõttu ei olnud venelastel võimalik oma äriplaani realiseerida ja aktsiad tulid Siffile tagasi.
2012. aastal ei näinud Siff jätkuvalt võimalust väikeaktsionäridega ühisäriks ja müüs aktsiad Kaido Ehasoo advokaadibüroole. Kuigi Siff on korduvalt öelnud, et pole enam ettevõttega seotud, on spekuleeritud, et nende aktsiate taga on Siff ise.
2013. aastal suvel esitasid ASi N-Terminal Grupp aktsionärideks olevad Anatoli Kanajevi, Vladimir Osavolyuki ja Igor Lepetukhini firmad hagi Endel Siffi ja tema firma OÜ Primos vastu. Hagis nõutakse kokku ca 9 miljoni euro suuruses (sellest Kanajevi firma 4,35 miljonit eurot) kahju hüvitamist ning täiendavalt hüvitiselt viiviseid ca 900 000 eurot. Nõude peamiseks aluseks on süüdistused, et Endel Siff ja tema firma OÜ Primos kui endine ASi N-Terminal Grupp suuraktsionär korraldasid kontserni kuulunud ASi Milstrand 50% aktsiate müügi Endel Siffi kontrolli alla ja tekitasid sellega Kanajevile ja teistele aktsionäridele kahju. Lisaks seisnes väidetav kahju tekitamine ASist Milstrand dividendide sissenõudmata jätmises.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.